Pikavere avatud kulapaev ja kula III kokkutulek - 18.08.2012

Külapäeva hommikul läks külaplatsil sagimine lahti juba üsna varakult. Elamuspanga meeskond paigaldas kiikingut ja batuuti. Korraldustoimkonnal endalgi jagus veel asjade toimetamist. Kella üheteistkümneks olime korraldamistega ühelpool ja külaliste ootevalmis. Ka ilmataadile oli meie kauaplaanitud ettevõtmine meeltmööda, tema saatis omalt poolt ilusa ilma. Ametlikult registreeris 76 inimest. Päeva jooksul võis olla osalejaid-läbikäijaid ühtekokku 100 inimese ringis.
Avakõnes ütles Marjo suure aitäh kõigile meie küla inimestele, kes on küla korda teinud. Nimeliselt sai nimetatud need inimesed, kes oma tööde ja tegemiste kõrvalt leiavad aega ka küla ühisalade korrastamiseks ja toimetavad suveti aktiivsemalt külavahel. Need tublid tegijad - Nigula-Aadu talust Vambola ja Külli, Sepa talust Jorma ja Mälgu-Jüri pere eesotsas Maiaga said meene - märkmiku ja pastapliiatsi, sest väärt teod tuleb ka jäädvustada. Kuulutasime välja ka Pikavere Aasta tegija 2011, kelleks valisime Aleksander Jegorovi.
Lipu heiskasime peale vallavanema sõnavõttu seekord loitsu saatel. Pärimusmuusik Mari Tammar loitsis oma torupillil esitatud palaga meile jõudu ja väge.
Külapäeval jätkus tegevust kogu päevaks. Päevajuht Kalvi oskas kõike sujuvalt ja huumoriga juhtida. Kuulata võis pärimusmuusikute esinemist ja tantsu lüüa. Vaadata sai küla albumeid. Toimusid võistlusmängud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Mänge ja tegevusi oli tõesti igasuguseid. Paraku kippus nii olema, et suur osa lapsi veetis suurema osa päevast batuudil. Täiskasvanutest nooremad ja julgemad olid kiikingu järjekorras. Sellegipoolest ei jäänud viskamata saabas ega õllekast hoidmata. Nende kahe võistluse võitjatele jagus ka auhindu. Saapaviskes olid parimad laste klassis Mia Adaeze ja Roko, noorte klassis Rita ja Veiko, seenioride klassis Teevi ja Aivar. Õllekasti suutis ette väljasirutatud kätega kõige kauem hoida Priit ja loomulikult oli preemiaks seesama õllekast. Silma teravust ja käe kindlust sai proovida vibulaskmises. Õpitoad toimisid tublide juhendajate eestvedamisel igati, kuigi osavõtjaid oleks võinud rohkem olla. Kalama talus sai keraamikust Karini juhendamisel kätt proovida savist asjade meisterdamises, Sepa talus jagas Nele teadmisi sõira valmistamisest. Külaplatsil sai Malle abiga aimu siidist rosettide valmistamisest ja satsisalli kudumisest. Pärimusmuusikud rääkisid regilaulu ajaloost, tutvustasid torupille, parmupilli ja kannelt, samuti sai tantsida pärimustantse. Aktiivselt löödi kaasa viktoriinis, moodustati viis võistkonda. Kuigi üks võistkond katkestas, jagus auhindu sellegipoolest kõigile. Peaaegu kõik õnneloosi annetatud asjad leidsid endale uue omaniku ja osta sai ka küla meeneid ning Sepa mahetalu jäätist.
Seega õnnestus külapäev suurepäraselt. Jäime ise rahule ja paljud külalised tänasid toreda ürituse eest. Kui keegi nurises, siis peab küll ütlema, et viga oli inimeses endas. Kahju ainult, et osa meie küla inimesi ei pidanud vajalikuks osaleda nii toredal küla üritusel.
Suur aitäh kõigile, kes austasid meid oma kohaletulekuga ja aitasid silmade särades kaasa selle ürituse õnnestumisele.
Aitäh toetajatele - Pria Leader programm ja Pärnu Lahe Partnerluskogu.
Aitäh kõigile abilistele - Elamuspanga meeskond (päevajuht Kalvi Kants, laste päevajuht Kristjan Kaarjärv, atraktsioonid ja muud tegevused Merle Laur, Liina Valt, Freddy Tints); Lennart Sünt-Mengel; Tiiu Sommer; Arta Reklaam; Koonga Vallavalitsus; Tõnu Põder ja õnneloosi annetajad (Tiina, Liivi, Mati, Karin, Signe, Nele, Riina, Aleksander, Malle, Maia, Marjo).
Aitäh esinejatele - noored pärimusmuusikud Mari Tammar, Ann Maria Piho, Are Tints.
Aitäh Erikale, kes koostas viktoriini küsimused.
Aitäh Annele ja Aleksanderile, kes võimaldasid oma maad kasutada parklana.
Aitäh kõigile õpitubade läbiviijatele - Karin, Nele, Malle ja noored pärimusmuusikud.
Aitäh korraldustoimkonnale, kuhu kuulusid Nele, Jorma, Maia, Aimi, Malle, Riina ja Marjo.

Külapäev ja küla III kokkutulek said teoks tänu toetusele 2867 eurot PRIA LEADER programmist.
Osalustasu oli täiskasvanutel 2 eurot.

NB! Külapäeva pilte vaata  Pildigalerii  Külapäev.  
Ülevaade külapäevast ka valla septembrikuu ajalehes "Junnumaa kuukiri" lk.4 http://www.koongavald.ee/junnumaa/92012.pdf 
Marjo Kapak 

Külapäeva viktoriin - Kas tunned koduküla elu ja ajalugu?

1.Mis muudab meie Pikavere küla tähelepanu- ja vaatamisväärseks? Nimeta vähemalt 2-3 põhjust. Kuigi neid on rohkem.
Vastus: Kiviaiad, palvemaja, karstiala, Kalama keraamika, Sepa tootmistalu, Saari mägi, tiik.

2.Millise kõige suurema tunnustuse on Pikavere küla saanud 2006.aastal. See oli ühtlasi paljude tunnustuste aasta. Kui teate kõiki, saate lisapunkti.
Vastus: Tunnistus Arnold Rüütlilt – Vabariigi presidendi konkursilt “Kaunis Eesti kodu” 2006. Vastuvõtul Võrus käisid Nele ja Külli.

3.Kes meie küla inimestest on saanud küla elanike poolt aasta tegija tunnustuse?
Vastus: Vambola Sepp, Nele Tamm, Marjo Kapak, Maia Tael, Aleksander Jegorov.

4.Milliseid piimatooteid pakub müügiks Sepa talu?
Vastus: Jäätist, sõira, kodujuustu, toorjuustu, fetajuustu, jogurtit, võid.

5.Millal oli esimene Pikavere küla kokkutulek?
Vastus: 1987.aastal, 15.augustil.

6.Pikaveres elas veel hiljuti igal suvel inimene, kelle üle meie küla oli uhke. Kas teate, kes ta oli ametilt ja kutsumuselt? Nimeta vähemalt kolm.
Vastus: Gabor Bereczki, professor, soome-ugri keelte kateedri juhataja, keeleteadlane, tõlkija, kauaaegne Ungari Eesti Seltsi esimees, Tartu Ülikooli audoktor.

Nüüd kaugemast minevikust.
7.Mis aastal on ehitatud praegune palvemaja?
Vastus: Ehitati 1830.aastal.

8.Soontagana vallamaja asus esimeses Eesti vabariigis teatavasti Pikaveres. Kuna ta oli suur maja, siis asus seal aegade jooksul üsna mitmeid asutusi. Milliseid teate? Mida rohkem, seda parem.
Vastus: Asusid vallavalitsus, rahvamaja, raamatukogu, postiside, spordisaal. Kolhoosi ajal kontor, 4-klassiline kool, rahvamaja, raamatukogu.

9.Pikaveres on sündinud Koonga raamatukogu ja siin ka kunagi asunud. Kus ta asus?
Vastus: Soontagana vallamajas.

10.Lisaks eelmisele küsimusele: Kes olid raamatukogu asutajad, nad kuulusid raamatukogu seltsi. Neid oli viis, kuid nimetage kaks, kes olid meie küla inimesed.
Vastus: Ado Uustalu ja Jaan Saar Pikaverest (Oeda Ado ja Vainu Jaan).

11.Eelmise sajandi algul oli Pikavere külas üsna palju poode, osa neist on jäljetult kadunud, kuid kahes neist elavad veel inimesed. Kas teate, kus nad asuvad?
Vastus: Kalda pood asus kivimajas, kus elab Laine Kivisto. Teine oli Piile pood, ehk see, kus elab Silvi Mäemets. Poepidaja oli vist Silvi vanaisa.

12.Pikaveres oli ka kunagi (kolmeklassiline) kool. Veel kolhoosi algusaastatel elasid seal inimesed sees, praegu kasvavad seal vaid hiiglaslik vaher ja kask ning vanad kreegipuud. Kas oskate arvata, kus see oli?
Vastus: Maja (nimeks Kooli) asus seal, kus Pärnu-Jaagupi maanteelt keerab väike tee paremale poole Siimerite (endise Vainu) talu poole. Maja asus just kääru sees, viimati elasid seal vist Piile Hilda ja Vello oma perega.

Küsimused koostas Erika Luige


 

Omamoodi traditsiooniks on saanud seegi, et iga kokkutulekuga käib kaasas luuletus. I kokkutuleku luuletuse kirjutas kutseline luuletaja Ellen Niit. II kokkutuleku luuletuse autor on Malle Tael, kes kirjutas järelehüüde ka III kokkutulekule.

Luuletuse autor: Malle Tael                 JÄRELEHÜÜD KÜLA III KOKKUTULEKULE

On Pikaveres kolmas kokkutulek peetud,
kõigile huvilistele oli külavärav lahti veetud.
Päeva sisustas meil Elamuspank,
kelle jaoks tähtis on iga Eestimaa kant.

Päevajuht kaasa tõi pärimusmuusikud,
pillimängu sai kuulatud ja tantsudki tantsitud.
Elamuspanga poolt pakuti meile midagi uut,
neil kaasas olid vibud, kiiking ja batuut.

Ise me tegime õpitoad
ja kõik soovijad said osalemisloa.
Viktoriinis kokku tuli panna targad pead,
kuidas muidu Pikavere elu, ajalugu tead.

Õnneloosis enamus kätt proovis,
eks mõni saigi seda, mida soovis.
Nii mööduski päev, täis päikest ja eriline,
olime kõik koos ja see oli imeline.


Tere tulemast Pikavere avatud külapäevale ja küla III kokkutulekule!
Täpselt viis aastat tagasi sai antud lubadus korraldada järgmine kokkutulek ja täna on see siin teoks saamas.
Aitäh teile kõigile, et olete austanud meid oma kohaletulekuga ja aitate silmade särades kaasa selle ürituse õnnestumisele.
Aitäh toetajatele ja abilistele:
LEADER programm
Pärnu Lahe Partnerluskogu
Lennart Sünt-Mengel
Tiiu Sommer
Arta Reklaam
Elamuspanga meeskond
Koonga Vallavalitsus
Tõnu Põder
Erika Luige
õnneloosi asjade annetajad.
Maailm on suur ja täna on ilus päev. Hiljuti lõppesid olümpiamängud ja meedias tunnustatakse olümpiakangelasi. Meie tahame täna siin tunnustada neid inimesi, kes on selle väikese küla heaks teinud tänuväärseid tegusid.
Suur aitäh kõigile meie küla inimestele, kes on küla korda teinud, sest uskuge, see on üsna suur ja järjepidev töö. See on tänuväärt, et selles maailmas, kus primaarne on raha, tehakse ka midagi tasuta, et märgatakse end ümbritsevat ja tehakse see vabatahtlikult paremaks. Nimeliselt nimetan need inimesed, kes oma majapidamiste ja tööde kõrvalt leiavad aega ka küla ühisalade korrastamiseks ja toimetavad suve jooksul aktiivsemalt külavahel. Need tublid tegijad saavad meene – märkmiku ja pastapliiatsi, sest väärt teod tuleb ka jäädvustada. Seega palve on, et te hakkaksite siia kirja panema oma mälestusi, töid ja tegemisi. Nigula-Aadu pere, Vambola ja Külli teene on see, et külaplats ja tiigi ümbrus on niidetud ja hooldatud, osa kiviaedu on Vambo korrastatud ja sirgeks laotud.; Sepa talust Jorma teene on see, et suuremad alad saavad traktoriga ära niidetud, tänu Jormale on sel aastal niidetud ka suure tee ääred, me tunnetame järjest rohkem tema abikätt; Mälgu-Jüri pere eesotsas Maiaga teene on see, et allküla tänavaääred ja kõrvaltänavad on niidetud ja võsa lõigatud, külaplatsi pinkide-laudade värvi on uuendatud, et need ajahambale ikka vastu peaksid. Aitäh teile! Meil on ka kena traditsioon valida igal aastal nimeliselt küla aasta tegija. Täna räägime 2011.a. tegijast, 2012 on uued tegijad. Tavaliselt oleme vastava meene andnud üle küla jõulupeol, aga kuna eelmisel aastal jäi jõulupidu ära, siis teeme seda täna. Aasta tegijaks 2011 otsustasime valida inimese, tänu kellele suuresti on meil välikäimla, eelmisel kevadel paigaldas ta välikäimlale uue katuse, ta on osalenud talgupäevadel, aidanud tiigi äärest kuivanud puid maha võtta, vajadusel remontinud küla trimmerit. Pikavere Aasta Tegija 2011 Aleksander Jegorov.
Kuulutan külapäeva avatuks, teile soovin head tuju ja mõnusat kaasalöömist kõiges, mida täna pakutakse. Aitäh!

Marjo Kapak`i avakõne 18.augustil 2012.a.


Image